29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/3

(1)

Vastavalt komisjoni 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2799/1999 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses loomasöödaks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri eest toetuse andmisega ning asjaomase lõssipulbri müügiga, (2) artiklile 26 peavad sekkumisametid panema alalise pakkumiskutsega müüki teatavad nende valduses olevad lõssipulbrikogused.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/1999 artiklile 30 kehtestatakse iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades madalaim müügihind või otsustatakse pakkumist mitte jätkata.

(3)

Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/4

(1)

30. aprillil 2004. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) teadaande (“algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (“HRV” või “asjaomane riik”) pärit baariumkarbonaadi ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 2004. aasta märtsis Solvay Barium Strontium GmbH (“kaebuse esitaja”), baariumkarbonaadi ainuke tootja ühenduses, kelle arvele langeb 100 % ühenduse toodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele ja asjaomastele kasutajatele ning HRV esindajatele. Huvitatud pooltele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitanud tootja, eksportivad tootjad, importijad, kasutajad ja kasutajate ühendused tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud pooltele võimaldati asja arutamist, kui nad seda taotlesid ja selleks põhjused esitasid.

(5)

Võimaldamaks HRV eksportivatel tootjatel esitada soovi korral taotlus turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks, saatis komisjon teadaolevalt asjaomastele Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Viis äriühingut taotlesid turumajandusliku kohtlemise kohaldamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalse kohtlemise kohaldamist, kui uurimise käigus selgub, et need äriühingud ei vasta turumajandusliku kohtlemise kohaldamise tingimustele.

(6)

Algatamisteates märkis komisjon, et eksportijate/tootjate ja importijate ilmset suurt hulka silmas pidades, tuleb kõnealuse asja arutamisel vajadusel rakendada väljavõttelist uuringut. Kuna valmisolekut koostööks väljendasid oodatust väiksem hulk HRV eksportivaid tootjaid ning ühenduse importijaid ja kasutajaid, otsustati väljavõttelist uuringut mitte rakendada.

(7)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud pooltele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastused saadi kaebuse esitanud ühenduse tootjalt, viis sõltumatult importijalt, ühelt tooraine tarnijalt, kuus kasutajalt, ühelt kasutajate ühenduselt ja viielt HRV eksportivalt tootjalt.

(8)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(9)

Nende HRV eksportivate tootjate jaoks, kelle suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, tuleb kindlaks määrata normaalväärtus ning selleks, et teha normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi põhjal, teostati kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse:

(10)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2000. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(11)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit teatav baariumkarbonaat strontsiumisisaldusega üle 0,07 % massist ja väävlisisaldusega üle 0,0015 % massist, pulbri, pressitud graanulite või kaltsineeritud graanulite kujul, mis kuulub CN-koodi ex 2836 60 00 alla.

(12)

Mingeid erinevusi ei leitud vaatlusaluse toote ja HRVs valmistatud ja omamaisel turul müüdava baariumkarbonaadi ning HRVst pärineva impordi normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigina kasutatud Ameerika Ühendriikides valmistatud ja omamaisel turul müüdava baariumkarbonaadi vahel. Tegelikult on Ühendriikides toodetud ja omamaisel turul müüdaval baariumkarbonaadil samasugused füüsilised ja keemilised põhiomadused nagu on ühendusse HRVst imporditud baariumkarbonaadil. Ka vaatlusaluse toote ja ühenduse tootjate toodetava ühenduse turul müüdava baariumkarbonaadi vahel ei leitud erinevusi. Mõlemal tootel on samasugused füüsilised ja keemilised omadused ning kasutus. Niisiis on HRVs toodetud ja omamaisel turul müüdaval baariumkarbonaadil ning võrdlusriigis toodetud ja omamaisel turul müüdaval baariumkarbonaadil ja ka ühenduse tootjate toodetava ühenduse turul müüdava baariumkarbonaadil samasugused füüsilised ja keemilised omadused ning kasutus. Seetõttu järeldati, et kõik baariumkarbonaadi liigid on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1-6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ettenähtud tingimustele.

(14)

Kriteeriumid, millele taotluse esitanud äriühingud peavad vastama, on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(15)

Viis HRV eksportivat tootjat esitasid taotluse turumajanduslikuks kohtlemiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivatele tootjatele mõeldud turumajanduslikku kohtlemist käsitleva vormi.

(16)

Kahe äriühingu turumajanduslikku kohtlemise taotlused lükati esimese analüüsi põhjal tagasi, sest taotlustes ei näidatud, et kõik kriteeriumid oleksid täidetud. Eelkõige need äriühingud, kes olid täielikult või suures osas riigi omanduses, kusjuures direktorite nõukogu koosnes täielikult või peamiselt riigi poolt nimetatud direktoritest, ei suutnud tõendada, et nende majandustegevust käsitlevad otsused tehakse ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta. Ülejäänud kolme äriühingu puhul püüdis komisjon nende äriühingute valdustes kontrollida kõiki turumajanduslikku kohtlemist käsitlevas vormis esitatud andmeid, mida vajalikuks peeti ja veendus nende andmete õigsuses.

(17)

Uurimine näitas, et kaks äriühingut vastavad kõigile nõutavatele kriteeriumitele ja seepärast otsustati nende suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist. HRV eksportivad tootjad, kelle suhtes otsustati kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, on järgmised:

(18)

Järgmises tabelis esitatakse kokkuvõte selle kohta, kuidas täitsid need kolm äriühingut, kelle suhtes otsustati turumajanduslikku kohtlemist mitte kohaldada, algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ettenähtud viit kriteeriumi.

(19)

Asjaomastele äriühingutele anti võimalus kommenteerida eespool esitatud järeldusi.

(20)

Äriühingu 2 puhul polnud võimalik kindlaks teha, kes on sidusettevõtja osanikud ja kes tegelikult kontrollib seda äriühingut. Seetõttu ei saa välistada riigi märkimisväärset sekkumist. Kuigi kõnealune äriühing vaidlustas selle, ei esitatud mingeid andmeid ega tõendeid, mis näitaksid, et äriühing on riigi märkimisväärsest sekkumisest vaba ning peamiselt eraettevõtjate kontrolli all. Seetõttu jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c taandes 1 ettenähtud kriteeriumid pole täidetud.

(21)

Sama äriühingu puhul tuvastati uurimise käigus märkimisväärseid puudusi auditeeritud aruannetes. Seega tegid äriühingu oma audiitorid reservatsioone muu hulgas müüginäitajate kirjendamise ning varade hindamise ja amortisatsiooni küsimuses. Äriühing pole siiski teinud mingeid korrektsioone audiitorite poolt märgitud puuduste kõrvaldamiseks ega selgitanud, miks senini pole tegeletud audiitorite poolt esile toodud reservatsioonidega. Neid puudusi silmas pidades poleks olnud võimalik teha usaldusväärseid dumpinguarvutusi. Kuigi äriühing vaidlustas selle otsuse, ei esitatud põhjendatud selgitusi selle kohta, miks peaks äriühingu aruandeid, vaatamata puudustele, pidama usaldusväärseiks. Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, mis muudavad küsitavaks raamatupidamisandmete usaldusväärsuse ja seda, et audiitorite poolt märgitud puudusi ei kõrvaldatud, leiti, et artikli 2 lõike 7 punkti c taandes 2 ettenähtud kriteerium ei ole täidetud.

(22)

Lõpuks, äriühingu 2 varade omandamise küsimuses ei suutnud kõnealune äriühing selgitada, millistel tingimustel anti osa eelnevalt tegutsenud kollektiivses omanduses oleva äriühingu vara kõnealuse äriühingu omandusse. Seetõttu otsustas komisjon, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c taandes 3 ettenähtud tingimused pole täidetud. Äriühing 2 ei nõustunud selle otsusega, kuid ei esitanud mingeid andmeid või tõendeid selle kohta, et varade üleandmine toimus ilma varasemate mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulike märkimisväärsete moonutusteta. Äriühingu 2 taotlus loeti seetõttu põhjendamatuks ja lükati tagasi.

(23)

Nõuandekomiteega on konsulteeritud ja asjaga otseselt seotud pooli on sellest teavitatud. Ühenduse tootmisharule anti võimalus esitada oma kommentaarid, kuid vastuväiteid turumajandusliku kohtlemise määramisele ei esitatud.

(24)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada algmääruse artikli 2 lõike 7 reguleerimisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav maks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5, et a) nad on vabad kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tooma; b) et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused kujunevad vabalt; c) et enamusosalus kuulub eraisikutele. Direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on ettevõte riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu; d) et vääringuid konverteeritakse turukursside alusel ja e) et võimalik riigi sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijate suhtes kohaldatakse teistsuguse määraga makse.

(25)

Need kolm eksportivat tootjat, kelle suhtes otsustati turumajanduslikku kohtlemist mitte kohaldada, taotlesid ka individuaalset kohtlemist. Seetõttu komisjon uuris, kas need kolm eksportivat tootjat tõendavad, et algmääruse artikli 9 lõikes 5 ettenähtud kriteeriumid on täidetud.

(26)

Leiti, et kaks äriühingut (äriühing 1 ja äriühing 3) kuuluvad täielikult või peamiselt riigi omandisse, kusjuures direktorite nõukogu koosneb täielikult või peamiselt riigi poolt nimetatud direktoritest. Kõnealused äriühingud ei suutnud tõendada, et nad on riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatud ja järelikult nad ei vastanud algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis c ettenähtud tingimustele.

(27)

Kuigi kolmas eksportiv tootja (äriühing 2) oli osaliselt eraomanduses, ei suutnud ta näidata, kes tegelikult kontrollib seda äriühingut, ning seetõttu ei saanud riigi märkimisväärset sekkumist välistada. Järelikult see äriühing ei suutnud tõendada, et algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis c ettenähtud kriteeriumid on täidetud.

(28)

Lisaks sellele leiti kõigi kolme äriühingu puhul, et võib tekkida meetmetest kõrvalehoidmise oht, kui nendele eksportijatele kehtestatakse individuaalne tollimaksumäär. Oht tuleneb osaliselt eespool nimetatud riiklikust mõjust kahe äriühingu tegevusele ja sellest, et kolmas eksportija ei suutnud samuti tõendada riigi märkimisväärse mõju puudumist. Lisaks sellele leiti, et kuna vaatlusalune toode kuulub toorainete liiki, mille puhul ei saa määrata konkreetset tootjat, võib tekkida märkimisväärselt suur oht meetmetest kõrvalehoidmiseks madalama tollimaksumääraga äriühingute kaudu eksportimise teel. Seetõttu ei vastanud need äriühingud algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis e ettenähtud tingimustele.

(29)

Niisiis, ükski kolmest eksportivast tootjast ei vastanud algmääruse artikli 9 lõikes 5 ettenähtud kõikidele tingimustele. Seetõttu otsustati, et individuaalset kohtlemist ei tohiks kohaldada ühelegi eksportivale tootjale, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb normaalväärtus kõigi eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, määrata kindlaks kolmandas turumajandusriigis (“võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtusaluse põhjal.

(31)

Algatamisteates leiti, et Ameerika Ühendriigid on sobiv kolmas turumajandusriik, et määrata kindlaks normaalväärtus HRVs. Huvitatud pooltel paluti esitada kõnealuse valiku kohta oma märkused.

(32)

Kolm eksportivat tootjat vaidlustasid sellise valiku väites, et majandusarengu tase, tootmisprotsess ja tooraine kättesaadavus Ameerika Ühendriikides ja HRVs on erinevad. Lisaks sellele väideti, et konkurentsitase Ameerika Ühendriikides on madal, sest seal on vaid üks baariumkarbonaadi tootja ja siseturgu kaitsevad dumpinguvastased tollimaksud. Teiste võimalike võrdlusriikidena pakuti Lõuna-Koread, Venemaad ja Indiat.

(33)

Komisjon otsis koostööd selliste võimalike võrdlusriikidega nagu India, Jaapan ja Brasiilia. Ükski tootja nendes riikides ei soovinud koostööd.

(34)

Komisjon otsustas, et Lõuna-Korea pole võrdlusriigiks sobiv, sest tal pole kõige tähtsamat toorainet, omamaist barüüti, ning baariumkarbonaati toodetakse üksnes tähtsusetus koguses. Lisaks lükkas komisjon tagasi Venemaa kui võimaliku võrdlusriigi, sest Venemaal toodetud baariumkarbonaat on tunduvalt madalama kvaliteediga ja seetõttu mitte võrreldav HRVs ja ühenduses toodetava baariumkarbonaadiga. Uurimise tulemused näitasid ka, et Brasiilia siseturg on väike ja selle kaitstustase kõrgem kui Ameerika Ühendriikides. Seetõttu ei peetud Brasiiliat sobivaks võrdlusriigiks. Samas ei esitatud ühtegi tõendit, mis näitaks, et mõni pakutud riikidest oleks võrdlusriigiks sobivam kui Ameerika Ühendriigid.

(35)

Ameerika Ühendriikide suhtes leiti, et HRV baariumkarbonaadi eksporti silmas pidades, on tootmismahud Ühendriikides märkimisväärselt suured ja tüüpilised.

(36)

Majandusarengu taset ja erinevaid tootmisprotsesse silmas pidades leiti, et teatavaid erinevusi võib tõepoolest täheldada. Ameerika Ühendriikides on kõrge tööstusliku arenguga majandus ja Ühendriikide tootjad kasutavad uudsemaid ja tõhusamaid tootmismeetodeid kui HRV tootjad. Siiski tuleks märkida, et isegi kui need erinevused mõjutavad normaalväärtust, on tulemuseks madalam normaalväärtus Ühendriikides, mis on seega HRV eksportivatele tootjatele soodsam. Lisaks tuleb märkida, et vajadusel on võimalik teha asjakohaseid kohandusi. Kuigi tootmisprotsesside erinevusi ei saa välistada, pole kuidagi tõendatud, et mõnes muus riigis oleks tootmisprotsess rohkem võrreldav HRV tootmisprotsessiga kui Ameerika Ühendriikides.

(37)

Silmas pidades konkurentsi Ameerika Ühendriikide siseturul, tuleb märkida, et Ühendriikide tootja konkureeris HRVst, Saksamaalt ja Mehhikost pärineva impordiga. Nendest maadest pärinev import moodustas ligikaudu 30 % turust, mida peeti märkimisväärseks. Seetõttu jõuti järeldusele, et Ameerika Ühendriikides on aus konkurents.

(38)

Tooraine kättesaadavuse suhtes leiti, et Ameerika Ühendriigid, nagu ka HRV, on üks suuremaid barüüditootjaid, kellel on märkimisväärsed barüüdivarud. Seetõttu otsustati, et tooraine kättesaadavuse poolest (selle olemasolu mõttes) on Ameerika Ühendriigid ja HRV võrreldavad.

(39)

Eespool öeldut arvesse võttes tehti esialgne järeldus, et Ameerika Ühendriigid on sobiv võrdlusriik vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7.

(40)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati võrreldavate tooteliikide puhul eksportivatele tootjatele, kellele ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal arvestades samasuguse toote omamaiseid kulusid ja müüki Ameerika Ühendriikide turul.

(41)

Normaalväärtus määrati kindlaks kasutades meetodit, mida kirjeldatakse allpool põhjendustes 43–47 ja 53–59. Omamaine müük Ameerika Ühendriikides oli tüüpiline, kuigi teatavate tooteliikide müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, s.t müük toimus kahjumiga. Nende tooteliikide normaalväärtus arvutati, kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6 selliselt, et tootmiskuludele liideti mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks. Kuna vaatlusaluse toote omamaine müük oli tüüpiline, peeti äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid usaldusväärseiks ja võeti kasutusele. Kasumimarginaali suhtes leiti, et vaatlusaluse toote omamaise müügi kasumimarginaali ei saanud kasutada, sest kogu müük toimus kahjumiga. Kuna ükski teine tootja Ühendriikides ei teinud koostööd, kasutas komisjon sama üldkategooria toodete tootmisele ja müügile rakendatavaid kasumimarginaale kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga b.

(42)

Kõikide teiste tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus Ameerika Ühendriikide koostööd tegeva tootja poolt sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kaalutud keskmiste hindadena, mida kohandati allpool kirjeldatud viisil.

(43)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrollis komisjon kõigepealt iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kas kogu baariumkarbonaadi omamaine müük oli tüüpiline võrreldes kogu nende eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust. Selle põhjal toimus mõlema eksportiva tootja puhul vaatlusaluse toote kogu omamaine müük uurimisperioodi jooksul tüüpilises mahus.

(44)

Seejärel määras komisjon kindlaks omamaisel turul müüdava vaatlusaluse toote liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(45)

Iga eksportivate tootjate poolt omamaisel turul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud baariumkarbonaadi liigiga otseselt võrreldava tooteliigi puhul kontrolliti, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Konkreetse baariumkarbonaadi liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul vastas vähemalt 5 protsendile ühendusse eksporditud võrreldavat liiki baariumkarbonaadi müügi kogumahust. Sellise analüüsi tulemusena leiti, et kõiki tooteliike, väljaarvatud üks, müüdi tüüpilistes kogustes.

(46)

Seejärel uuris komisjon, kas iga baariumkarbonaadi liigi omamaise tüüpilistes kogustes müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 4, määrates kindlaks, kui suure osa kõnealuse baariumkarbonaadi liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(47)

Omamaised müügitehingud loeti tulutoovaks, kui konkreetse toote ühikuhind oli võrdne või ületas selle tootmiskulud. Seetõttu määrati kindlaks tootmiskulud igale omamaisel turul uurimisperioodil müüdud tooteliigile.

(48)

Üks eksportiv tootja esitas käivitusetapi kulude kohandustaotluse, väites, et tootmisvõimsusi rakendati normaalmahus alles peale uurimisperioodi algust. See äriühing alustas baariumkarbonaadi tootmist alles mõni aeg enne uurimisperioodi algust. Kõnealune äriühing väitis, et pärast tootmisliinide ostmist ja enne tootmiskatsete ja tavapärase tootmise alustamist, investeeris ta märkimisväärselt remonti. Väideti, et mõlema tootmisliini käivitamisetapp on keskmiselt 11 kuud ja tavapärast tootmist oleks alustatud 8 kuud peale uurimisperioodi algust.

(49)

Vastupidiselt eksportiva tootja poolt väidetule leiti, et igakuine toodang ja müügimahud olid samal tasemel kogu uurimisperioodi jooksul ning mõnedel juhtudel isegi ületasid igakuist toodangut ja müüki sellel perioodil, millal väidetavalt jõuti tavapäraste tootmisvõimsuste rakendamiseni. Märkimisväärsed müügimahud kogu uurimisperioodi jooksul viitasid sellele, et tegemist ei ole lihtsalt tootmiskatsega. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et äriühing rakendas tootmisvõimsusi normaalmahus kogu uurimisperioodi jooksul. Lisaks sellele ei tõendanud kõnealune äriühing, et väidetava käivitamisetapi jooksul oli toote ühikumaksumus suurem kui sellel perioodil, millal väidetavalt jõuti tavapäraste tootmisvõimsuste rakendamiseni. Kui ühikumaksumus oleks olnudki suurem, ei oleks see igal juhul olnud tingitud väiksematest tootmismahtudest, mida tõendab eespool öeldu. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et kohandusetaotlus käivitamiskulutuste suhtes on vastuoluline ning põhjendamata ja lükati tagasi.

(50)

Seesama tootja väitis, et kulumi arvestamise meetod investeeringute eest põhivarasse ei anna põhjendatud ülevaadet vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kuludest. Tehtud investeeringute maht vastas esialgsetele tootmisliinide remondikuludele pärast nende omandamist ja seda arvestati ühel eelarveaastal, silmas pidades seda, et äriühingu pidi remonditud vara kasulik tööiga jääma alla ühe aasta. Äriühing kavandas edasisi investeeringuid pärast selle ajavahemiku lõppemist. Kuna edaspidi tootmisliinide remonti siiski polnud vaja, osutus investeeringute tegelik kasutusiga pikemaks kui algselt kavandatud. Äriühing väitis, et seega tuleks kulumiaeg viia vastavusse tegeliku majandusliku olukorraga ja vastavalt kohandada ka aruannetes kirjendatud kulud, kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5.

(51)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud väidet, võib kasutatud varustuse tavapärasest suuremaid remondikulusid esimesel aastal peale selle omandamist pidada mitte millekski ebatavaliseks ning selliste suurte kulutuste kirjendamist esimesel eelarveaastal tavapärasele raamatupidamisele vastavaks. Äriühingu valitud meetod polnud seega mitte põhjendamatu vaid kooskõlas tavapärase majandustegevusega. Asjaolu, et edaspidi remondikulutusi ei tehtud, ei õigusta raamatupidamistavadest kõrvalekaldumist. Seetõttu jäi kõnealuse äriühingu kohandustaotlus selles osas rahuldamata ja lükati tagasi.

(52)

Teine eksportiv tootja väitis, et kõrvalsaaduse (väävli) väärtus tuleks vaatlusaluse toote tootmiskuludest maha arvata. Väävlit toodetakse H2S gaasist, mis vabaneb automaatselt baariumkarbonaadi tootmisel. Äriühingul polnud siiski tehnilisi vahendeid väävli tootmisel kasutatud gaasikoguse mõõtmiseks ja seega ei suudetud väidet kvantitatiivselt toetada. Lisaks sellele käsitati selle äriühingu raamatupidamises väävlit ja vaatlusalust toodet kahe erineva tootena ja baariumkarbonaadi tootmiskulud määratleti väävli väärtust arvestamata. Selle põhjal lükati taotlus esialgu tagasi.

(53)

Nagu põhjenduses 45 on mainitud, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul. Kui toodangu arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud baariumkarbonaadi liigi müügimaht vastas vähemalt 80 protsendile kõnealuse liigi müügi kogumahust ja kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne toodangu maksumusega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse liigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui baariumkarbonaadi kõnealuse liigi tulutoova müügi maht oli kuni 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust või kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli madalam tootmishinnast, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult selle liigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega tingimusel, et asjaomane müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(54)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(55)

Eespool kirjeldatud analüüsi tulemusena leiti, et kõiki tooteliike, väljaarvatud üks, müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus hinna tõttu.

(56)

Kõikide tooteliikide puhul, mida ei müüdud tüüpilistes kogustes või omamaisel turul tavakaubanduse käigus hinna tõttu, polnud normaalväärtuse arvutamisel võimalik kasutada kõnealuse eksportiva tootja omamaiseid hindu ning tuli kasutada muud meetodit.

(57)

Sellistel juhtudel kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(58)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja tootmiskulude alusel ning neile kuludele lisatakse mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks.

(59)

Kuna iga asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed olid usaldusväärsed algmääruse artikli 2 lõike 6 tähenduses, kasutati kõikidel normaalväärtuse arvutamise juhtudel eksportivate tootjate enda müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(60)

Kõikide koostööd tegevate HRV eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, määrati eksportmüük äriühingute individuaalsete ekspordihindade alusel. Et kõnealuste eksportivate tootjate kogu eksport suunati otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(61)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus põhines tehasehinnal samal kaubandustasandil. Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti parandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajalikud parandused tehti kõikidel juhtudel, kui neid peeti mõistlikeks, veatuteks ja kontrollitud tõenditega põhjendatuteks.

(62)

Selle põhjal võeti arvesse pakendamiskulude, krediidi, allahindluste ja hinnavähendite, vahendustasude, maismaavedude, kindlustus- ja käitlemismaksude, müügijärgsete teenuste ja kaubandustasandi erinevusi. Pangatasude puhul tehti kohandus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k.

(63)

Kaubandustasandi puhul leiti, et suurem osa omamaisest müügist Ameerika Ühendriikides tehti lõpptarbijatele, kuid vaatlusaluse toote eksport HRVst tehti eranditult turustajatele. Kohanduse arvutamise aluseks võeti lõpptarbijatele ja turustajatele tehtud müügi keskmine hinnaerinevus Ameerika Ühendriikide siseturul vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile d.

(64)

Edasi leiti, et HRVs olid suured kogused põhitoorainet barüüti kättesaadavad ilma kaevandamiseta, samas kui Ameerika Ühendriikides kaevandati barüüti maa peal ja maa all. Lisaks veeti HRVs toorainet lähedalasuvatesse tehastesse peaaegu ilma veokuludeta, kuid Ameerika Ühendriikides olid barüüdi veokulud kaevandustest tehastesse märkimisväärselt suured.

(65)

Seetõttu leiti, et Ameerika Ühendriikide ja HRV baariumkarbonaadi tootmistingimuste võrdlemiseks on vajalik teha asjakohased kohandused normaalväärtuses Ameerika Ühendriikides. Seega arvestati normaalväärtuse kohandamisel suuri erinevusi tootmistingimustes, s.t põhitooraine barüüdi tootmis- ja veokulude erinevusi.

(66)

Lõpuks leiti, et Ameerika Ühendriikides tehti märkimisväärseid keskkonnakulutusi, kuid HRVs selliseid kulutused puudusid. Seetõttu kohandati vastavalt ka normaalväärtust.

(67)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati iga eksportiva tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja tooteliikide kaalutud keskmiste ekspordihindade omavahelise võrdluse alusel, nagu eespool märgitud.

(68)

Esialgsed dumpingumarginaalid koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, väljendatuna protsendimäärana vabast CIF netohinnast ühenduse piiril mahaarvamata tollimaksuga, on järgmised:

(69)

Kõigi ülejäänud HRV eksportijate suhtes kohaldatava üleriigilise dumpingumarginaali arvutamiseks tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Võrreldi HRVst pärineva vaatlusaluse toote koguimporti (arvutatud Eurostati statistika põhjal) ja küsimustikule saadud vastuseid HRV eksportijatelt, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud. Selle põhjal leiti, et koostöö tase oli 100 % lähedane.

(70)

Kaalutud keskmise dumpingumarginaali arvutamiseks ülejäänud koostööd tegevate eksportijate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud, võrreldi võrdlusriigi puhul kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportijate poolt esitatud kaalutud keskmist ekspordihinda.

(71)

Nimetatud andmete põhjal määrati esialgse üleriigilise dumpingumarginaali suuruseks 34,0 % CIF-hinnast ühenduse piiril.

(72)

Ainuke koostööd tegev ühenduse tootja tootis uurimisperioodi jooksul 100% ühenduse baariumkarbonaadi toodangust. Seetõttu moodustab see tootja ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(73)

Kuna ühenduse tootmisharu moodustab seega ainult üks tootja, siis tuli kõik arvandmed tema kohta konfidentsiaalsuse huvides indekseerida.

(74)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks Eurostati andmete alusel, lähtudes ühenduse tootmisharu ühenduse turul toimunud müügi mahust, millele lisati import HRVst ja muudest kolmandatest riikidest. Baariumkarbonaadi tarbimine vähenes ühenduses 10 % ajavahemikus 2000–2002 üldise raske majandusliku olukorra tõttu. Hiljem taastus see 2000. aasta tasemele, samal ajal kasvas import HRVst.

(75)

Baariumkarbonaadi impordi maht HRVst ühendusse suurenes 54 167 tonnilt 2000. aastal 63 742 tonnile uurimisperioodil, st 18 % vaatlusalusel perioodil. Tuleb märkida, et import vähenes 48 900 tonnini aastal 2002 enne kiiret taastumist uurimisperioodil.

(76)

Vastav turuosa oli aastal 2000 umbes 40 % ja see suurenes 19 % vaatlusaluse perioodi jooksul, peamiselt HRVst pärineva impordi olulise suurenemise tõttu aastal 2003.

(77)

HRVst pärineva impordi keskmised hinnad langesid pidevalt 253 eurolt tonni kohta 2000. aastal 186 eurole tonni kohta uurimisperioodi jooksul.

(78)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul sõltumatutele klientidele suunatud müügi kaalutud keskmisi hindu tooteliikide kaupa, tehasehindade tasemele korrigeerituna asjaomase impordi vastavate kaalutud keskmiste ekspordihindadega, mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli sobivalt kohandatud võtmaks arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid. Enne võrdlust arvati hindadest maha hinnavähendid ja allahindlused.

(79)

Erinevalt HRVst pärinevast impordist tagab ühenduse tootmisharu püsiva toote vastavalt tellija nõudmistele, alati täpselt samade lisanditega ja pakub klienditeenuseid nagu näiteks laboratoorseid analüüse. Hindade võrdlemisel arvestati kõnealuste teenuste turuväärtust, kohandades ühenduse tootmisharu hindu 25 % võrra, võttes aluseks ühenduse tootmisharult saadud teabe.

(80)

Mitu importijat ja kasutajat väitis, et ühenduse tootmisharu nõuab kõrgemaid hindu oma toote kõrgema reaktsioonivõime tõttu. See väide tuli tagasi lükata, sest HRV eksportijad on tänu oma viimaste aastate tehnilisele arengule võimelised tarnima mis tahes ühenduse tootmisharus toodetava kvaliteediklassiga võrdväärseid tooteid. Lisaks moodustab baariumkarbonaadi kõige reaktsioonivõimelisem kvaliteediklassi alla 5 % ühenduse tootmisharu müügist. Seepärast leiti, et kohandused reaktsioonivõime vahede suhtes ei olnud vajalikud.

(81)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi HRVst pärit vaatlusalust toodet ühenduses hindadega, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad 28–31 % võrra.

(82)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(83)

Analüüsiti, kas ühenduse tootmisharu on ikka veel toibumas varasema subsideerimise ja dumpingu mõjust, kuid tõendeid selle kohta ei leitud.

(84)

Ühenduse tootmisharu toodang vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %. See püsis stabiilsena ajavahemikus 2000–2001 ning vähenes seejärel.

(85)

Tootmisvõimsuse kasutusaste vähenes vaatlusalusel perioodil 14 %. Seda ei saa seletada ühenduse tootmisharu üldise tootmisvõimsuse väikese 2 % kasvuga ajavahemikus 2001–2002 vaatlusaluse perioodi jooksul.

(86)

Müügimaht ühenduses asuvatele sõltumatutele pooltele vähenes aastast 2000 kuni uurimisperioodini 17 % (müük seotud klientidele moodustas vähem kui 1 % kogu müügimahust), sellega kahanes turuosa umbes 55–60 %lt kuni umbes 45–50 %ni. Kuna keskmine hind tonni kohta langes 7 %, vähenes käive 23 %.

(87)

Valmistoodete varud peaaegu kolmekordistusid ajavahemikus 2000–2001. Neid vähendati oluliselt järgmise kahe aasta jooksul ning need küündisid uurimisperioodi jooksul peaaegu kahekordse 2000. aasta koguseni.

(88)

Tööhõive ühenduse tootmisharus vaatlusaluse perioodi jooksul 10 %. Töötasud suurenesid samal ajal järk-järgult 10 %. Töötaja kohta toodetud tonnide alusel arvutatud tootlikkus suurenes ajavahemikus 2000–2002 esmalt 3 % ning vähenes seejärel peaaegu 6 %.

(89)

Kuigi ühenduse tarbimine püsis ajavahemikus aastast 2000 kuni uurimisperioodini põhiliselt stabiilsena, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht 17 %. Teisalt suurenes vaatlusaluse impordi maht 18 %. Kõnealune suundumus oli veelgi ilmekam ajavahemikus 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui ühenduse tarbimine suurenes umbes 10 % ja ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes rohkem kui 1 % ning import HRVst suurenes rohkem kui 30 %. Seega vähenes ühenduse tootmisharu müük ajavahemikus 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel hoolimata kasvavast nõudlusest. Seega vähenes ühenduse tootmisharu turuosa peaaegu 9 protsendipunkti võrra, peamiselt HRVst pärineva impordi tõttu. Vastukaaluks suurenes Hiina turuosa 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel rohkem kui 7 protsendipunkti võrra.

(90)

Investeeringud kasvasid ajavahemikus 2000–2001 üle kahe korra. Aastal 2002 püsisid need stabiilsena ja naasid 2003. aastal 2000. aasta tasemele. Investeeringud tehti peamiselt keskkonnakaitseks ja hoolduseks.

(91)

Ühenduse tootmisharu samasuguse toote müük ei olnud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tasuv. Kuigi ühenduse tootmisharu oli aastal 2000 peaaegu säästulävel, halvenes olukord uurimisperioodi jooksul pidevalt ja müük oli äärmiselt ebarentaabel (kahju üle 10 %).

(92)

Investeeringutasuvus kasumina/kahjumina vara raamatupidamisliku puhasväärtuse suhtes oli samuti negatiivne kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning halvenes pidevalt aastast aastasse. Uurimisperioodi jooksul oli investeeringutasuvus –25 % kuni –20 % piires.

(93)

Ühenduses toodetud ja müüdud toodete tekitatud rahavood vähenesid aasta 2000 ja uurimisperioodi vahel järsult. Aastal 2000 olid need veel tuntavalt plussis, muutudes negatiivseks aastal 2001 ja kahanedes kahel järgneval aastal üle –1 000 000 euro suuruse summani uurimisperioodi jooksul.

(94)

Kuna investeeringud olid väga väikesed, leiti, et ühenduse tootmisharul ei olnud raskusi kapitali kaasamise võimega ei pangalaenude ega emaettevõtte omakapitali vormis.

(95)

Vaatlusaluse riigi dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju tähtsusetuks pidada.

(96)

Eespool kirjeldatud asjaolude uurimine näitab, et 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal halvenes ühenduse tootmisharu olukord märkimisväärselt. Müügimaht vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 17 %, mille tulemuseks oli oluline turuosa vähenemine. Keskmised hinnad langesid ning sellest tulenevalt kahanes käive veelgi märgatavamalt. Tootmismahu ja tootmisvõimsuse kasutusaste puhul valitses sama suundumus. Nende negatiivsete arengute tulemusena tasuvus, investeeringutasuvus ja rahavood vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt.

(97)

Ühenduse tootmisharu olukord leitakse seega olevat halvenenud sellises ulatuses, et esialgse järelduse kohaselt on ühenduse tootmisharu kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 1 ja lõike 5 tähenduses.

(98)

Algmääruse artikli 3 lõike 6 kohaselt kontrollis komisjon, kas baariumkarbonaadi dumpinguhinnaga import vaatlusalusest riigist on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti algmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(99)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenesid oluliselt vaatlusalusest riigist pärineva impordi maht (54 167 tonnilt 63 742 tonnile) ja turuosa (rohkem kui 7 protsendipunkti võrra). Kõige tähelepanuväärsem impordimahu suurenemine toimus uurimisperioodi jooksul (30,4 % suurenemine võrreldes aastaga 2002), kuna impordihinnad alanesid kogu vaatlusaluse perioodi vältel.

(100)

Samal ajal vähenes ühenduse tootmisharu müük ja tagajärjena leidis aset turuosa vähenemine peaaegu 9 protsendipunkti võrra ning langesid keskmised müügihinnad. Ühenduse tootmisharu pidi langetama oma müügihindu, sest HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi hinnad olid uurimisperioodi jooksul oluliselt madalamad. Madalate müügihindade tõttu ei olnud ühenduse tootmisharu võimeline katma tootmiskulusid ja oli seetõttu kahjumis.

(101)

Baariumkarbonaadi impordi maht kolmandatest riikidest suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 6 500 tonnilt 8 700 tonnile, moodustades vähem kui 10 % turuosa uurimisperioodi jooksul. Peamised muud kolmandad baariumkarbonaati ühendusse eksportivad riigid olid Brasiilia ja Venemaa.

(102)

Uurimisperioodi jooksul oli Venemaalt pärineva impordi keskmine hind 278 eurot tonni kohta. See tähendab, et Venemaa tooted olid märkimisväärselt kallimad kui HRVst pärinev import ning vaid veidi odavamad kui tooted, mida müüs ühenduse tootmisharu. Importijate ja kasutajate sõnul on Venemaalt imporditud baariumkarbonaadi kvaliteet madalam nii vaatlusaluse toote HRVst pärineva impordi kui ka ühenduse tootmisharu poolt müüdava samasuguse toote kvaliteedist. Kuna Venemaalt pärineva baariumkarbonaadi kvaliteet on HRVst pärineva impordiga võrreldes madalam, hind aga kallim, ei ole ta konkurentsivõimeline. Võrreldes ühenduse tootmisharu müüdava tootega, on kvaliteet oluliselt madalam ja väike hinnavahe ei kompenseeri seda. Kuna Venemaa toode ei ole konkurentsivõimeline, siis vähenes selle turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul. Seega jõuti esialgsele järeldusele, et Venemaalt pärinev import ei kaotanud põhjuslikku seost dumpingu ja Hiina impordi põhjustatud olulise kahju vahel.

(103)

Brasiiliast pärineva impordi keskmine hind oli uurimisperioodi jooksul 186 eurot tonni kohta. Brasiiliast pärineva impordi turuosa suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul umbes 2 protsendipunkti. Võttes arvesse müükide vähest suurenemist ja alla 5 % turuosa, tehti esialgne järeldus, et kõnealune import ei tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(104)

Kolmandate riikide turuosa vähem kui 2 protsendipunktilist väikest suurenemist silmas pidades, tehti esialgne järeldus, et muudest kolmandatest riikidest pärinev import ei kaotanud põhjuslikku seost dumpingu ja Hiina impordi põhjustatud olulise kahju vahel.

(105)

Mis puudutab nõudlust, siis vähenes baariumkarbonaadi nähtav tarbimine ajavahemikus 2000–2002, kuid ühenduse tootmisharul õnnestus hoida oma turuosa. Seejärel vähenesid ühenduse tootmisharu müük ja turuosa, kuigi tarbimine kasvas uurimisperioodi jooksul märgatavalt. Samal ajal sai suureneda Hiina impordi turuosa, mis suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui 7 protsendipunkti. Seega ei saa ühenduse tootmisharu kantud olulist kahju seletada nõudluse vähenemisega ühenduse turul.

(106)

Mõned huvitatud pooled on väitnud, et USD odavnemine euro suhtes on soodustanud baariumkarbonaadi importi ühendusse. Valdava enamuse imporditehingute puhul vaatlusalusest riigist Euroopa ühendusse olid kaubaarved tõepoolest USA dollarites. 2002. aasta keskpaigast kallines euro USA dollari suhtes ja kallinedes märkimisväärselt uurimisperioodi jooksul, soodustades nii eksporti eurotsooni.

(107)

Ent isegi aasta 2002 alguses kehtinud vahetuskursi alusel olid HRVst pärineva impordi hinnad ühenduse tootmisharu hindadest madalamad. Lisaks oleks kõnealune soodne vahetuskurss pidanud mõjutama ka importi muudest kolmandatest riikidest, sest ka nende puhul toimub arveldus peamiselt USA dollarites. Et valuutakursside kõikumine ei avaldanud suurt mõju kolmandatest riikidest tulevale impordile, näitab, et seda ei saa pidada peamiseks teguriks dumpinguhinnaga impordi märkimisväärsel kasvul vaatlusalusest riigist.

(108)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et kuigi euro kallinemine USA dollari suhtes võis soodustada baariumkarbonaadi importi ühendusse, ei ole see piisav põhjusliku seose kaotamiseks dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(109)

Väideti, et ühenduse tootmisharu importis HRVst baariumkarbonaati ja seega süvendas tekitatud kahju. Ent ühenduse tootmisharu ei ostnud HRVst tooteid pärast aastat 2001 ja importis enne kõnealust aastat ainult tühiseid koguseid (ligikaudu 1 % oma toodangust). Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote import HRVst, juhul kui see toimus, ei saanud olla ühenduse tootmisharule tekitatud kahju määravaks põhjuseks.

(110)

Mitu kasutajat ja importijat väitis, et ühendus kannatab kahju konkurentsi tõttu vesi-suspendeeritud baariumkarbonaadi massiga, millega välditakse pulbrilise baariumkarbonaadi kasutamisel tekkivat mürgist tolmu. Kõnealust suspensiooni toodavad importijad ühenduses, kasutades HRVst toodetud pulbrit ja lisades vee ja erilisaained pärast importimist.

(111)

Kõnealune väide tuleb tagasi lükata, sest ühenduse tootmisharul on suspensiooni tootmiseks vajalik oskusteave, aga seda ei edendata, kuna vee transportimist ei peeta majanduslikult tasuvaks. Seepärast on ta loonud teiste Euroopa äriühingutega koostöös spetsiaalse tellise- ja plaaditööstuses kasutatava seadme, mis võimaldab baariumkarbonaadi kasutajal segada pulbri veega tootmise juures kohapeal, vältides ka mürgise tolmu tekkimist. Seega pakub ühenduse tootmisharu suspensiooniga konkureerivat toodet. Kuna aga suspensioon saadakse Hiinast dumpinguhindadega imporditud baariumkarbonaadist, saab seda müüa ühenduse tootmisharu tarnitud pulbrist odavamalt. See tähendab, et suspensiooni toomine ühenduse turule võis mängida rolli ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra tekkimisel. Siiski ei käsitleta seda veel ühe kahjustava tegurina, sest selle aluseks on dumpinguhinnaga import. Kui vaatlusalust toodet ei oleks tõepoolest imporditud dumpinguhinnaga, oleks ühenduse tootmisharu pakutav suspensiooniga konkureeriv toode olnud võimeline konkureerima suspensiooniga õiglastel tingimustel.

(112)

Eespool toodud analüüs näitas vaatlusalusest riigist pärineva impordi mahu ja turuosa olulist suurenemist, seda eriti aasta 2002 ja uurimisperioodi vahel, millega kaasnes märkimisväärne müügihindade alanemine ja märkimisväärne hinna allalöömine uurimisperioodi jooksul. Kõnealune Hiina madalahinnalise impordi turuosa suurenemine langes ajaliselt kokku ühenduse tootmisharu turuosa olulise kahanemisega, mis koos hinnasurvega põhjustas muuhulgas ühenduse tootmisharu olulise kahjumi uurimisperioodil. Teisalt näitas muude võimalike ühenduse tootmisharu kahjustavate tegurite uurimine, et mitte ükski nendest ei saanud avaldada märkimisväärset negatiivset mõju või kaotada põhjusliku seose HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(113)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse esialgne järeldus, et HRVst pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(114)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas vaatamata kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole antud juhul ühenduse huvides. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(115)

Hindamaks meetmete kehtestamise või kehtestamatajätmise tõenäolist mõju, küsis komisjon teavet kõikidelt huvitatud pooltelt. Komisjon saatis ühenduse tootmisharule, 10 toorainetarnijale, 18 vaatlusaluse toote importijale ja 38 kasutajale küsimustikud. Vastas ühenduse tootja, üks toorainetarnija, viis importijat, kuus kasutajat ja üks kasutajate ühendus.

(116)

Ühenduse tootmisharul on täisautomaatne tootmisliin, mis on majanduslikult väga efektiivne, arvestades nõuetele mittevastavat materjali ja töötajate arvu ühe toodetud tonni kohta. Ka tehti asendusinvesteeringuid ja jätkati eksporti.

(117)

Leitakse, et meetmete kehtestamine taastab turul ausa konkurentsi. Meetmete võtmise korral saab ühenduse tootmisharu taastada vähemalt osa oma kaotatud turuosast, mis mõjub soodsalt tema tasuvusele.

(118)

Nagu eespool mainitud, kandis ühenduse tootmisharu olulist kahju, mille põhjustas vaatlusalusest riigist pärinev dumpinguhinnaga import. Kui meetmeid ei kehtestata, on ühenduse tootmisharu olukorra edasine halvenemine tõenäoline. See tooks kaasa edasise tööhõive vähenemise. Dumpinguhinnaga impordi hindu allalööv mõju nurjaks jätkuvalt ühenduse tootmisharu tehtavad pingutused - eelkõige need, mida tehakse kasumisse jõudmiseks. Meetmete mittevõtmine kahjustaks tootmisharu pikaajalist kohalolekut ning ei saa välistada, et ainuke ühenduse tootja lõpetaks dumpinguhinnaga impordiga konkureerimise tulemusel tootmise, kui meetmeid ei kehtestata.

(119)

Üks küsimustiku vastus saadi toorainetarnijalt, kes varustab ühenduse tootmisharu loodusliku baariumsulfaadiga. See on baariumkarbonaadi tootmiseks vajaliku peamise tooraine ainuke ühenduses asuv tarnija.

(120)

Kui kehtestatakse meetmed ja ühenduse tootmisharu võidab tagasi kaotatud turuosa, saab ka toorainetarnija müüa oma toodet suuremal hulgal. Kuna vaatlusalune tooraine moodustab selle äriühingu käibe põhiosa, parandab see toorainetarnija rahalist olukorda.

(121)

Kui meetmeid ei kehtestata, jätkub ühenduse tootmisharu müügi langus ja sellest tulenevalt langeb ka tema tooraine nõudlus. See avaldab negatiivset mõju toorainetarnija tasuvusele.

(122)

Viis küsimustiku vastust saadi importijatelt, kes kõik olid meetmete kehtestamise vastu.

(123)

Osa vaatlusalusest HRVst imporditud pulbrilisest tootest töödeldakse hiljem suspensiooniks, lisades vett ja spetsiaalseid lisandeid. Kuna importijate vaatlusaluse toote ja suspensiooni müügi kasumimarginaal on kaalutud keskmiste põhjal 6,8 %, suudavad importijad kanda osa võimalikust hinnatõusust ja kanda osa üle oma klientidele. Pidades silmas suhteliselt madalaid tollimakse, mis kehtestatakse turumajanduslikes tingimustes tegutsevale äriühingutele ja alternatiivseid tarneallikaid, mille suhtes tollimakse ei rakendata, on võimalik hinnatõus piiratud.

(124)

Arvestades tõika, et vaatlusaluse toote ja suspensiooni müük moodustab keskmiselt umbes 15 % importijate kogukäibest, ei mõjuta tollimaksu kehtestamine tõsiselt importijate rahalist olukorda.

(125)

Eelneva põhjal tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju väga tõenäoliselt ei mõjuta selle avaldumise korral importijaid oluliselt.

(126)

Kasutajatelt saadi kuus küsimustiku vastust ja kasutajate ühendus esitas ühe ettepaneku. Tehti kontrollkäik äriühingusse, mis ostis uurimisperioodi jooksul suurima koguse baariumkarbonaati. Kuus koostööd tegevat kasutajat esindasid umbes 9 % ühenduse baariumkarbonaadi kogutarbimisest uurimisperioodi jooksul. Nendes äriühingutes oli umbes 570 töötajat, kes olid otseselt seotud toodetega, mille puhul kasutatakse baariumkarbonaati. Kõik koostööd tegevad kasutajad, välja arvatud üks, kes ostab ühenduse tootmisharult, on dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise vastu, sest nad kardavad kaotada odava tarneallika. See asjaolu võiks kahjustada nende konkurentsivõimet järgneval turul kolmandate riikide konkurentide suhtes.

(127)

Baariumkarbonaadi kasutajad on koondunud peamiselt TV-klaasi tootmisse, tellise- ja plaaditööstusesse, keraamikasektorisse ja ferriidi tootmisse. Küsimustiku vastuste ja ärakuulamise käigus esitatud teabe alusel, oli baariumkarbonaadi osa kasutajate toodangu kogumaksumuses keskmiselt alla 8 %.

(128)

Tollimaksud ei too kaasa märkimisväärset konkurentsi vähenemist või tarnedefitsiiti. Seevastu võib ette näha, et Hiinast pärinev import jääb endiselt kättesaadavaks konkurentsivõimeliste hindadega, sest Hiina eksportivatele tootjatele kavandatavad individuaalsed tollimaksud on allapoole hindade allalöömistasemeid. Lisaks on kättesaadavad ka muude kolmandate riikide alternatiivsed tarneallikad ilma tollimaksudeta. Selle alusel tehakse järeldus, et kasutajad saavad jätkuvalt osta baariumkarbonaati konkurentsivõimeliste hindadega ja eeldatakse, et tollimaksude mõju kasutajate konkurentsivõimele nende kolmandate riikide konkurentide suhtes on piiratud.

(129)

Väideti, et ühenduse tootmisharu ei saa rahuldada kogu baariumkarbonaadi nõudlust ühenduses. Sellega seoses tuleb meenutada, et meetmete eesmärk ei ole takistada importi ühendusse, vaid tagada, et import ei toimuks kahjustavate dumpinguhindadega. Eri päritoluga import jääb endiselt rahuldama märkimisväärset osa ühenduse nõudlusest. Seetõttu ei eeldata tarnedefitsiidi tekkimist.

(130)

Eelneva põhjal tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju väga tõenäoliselt ei mõjuta selle avaldumise korral importijaid oluliselt.

(131)

Seoses võimalike meetmete mõjudega ühenduse konkurentsile, jätkavad asjaomased koostööd tegevad eksportivad tootjad olemasolevalt tugevalt turupositsioonilt tõenäoliselt oma toodete müümist, ehkki muude hindade kui dumpinguhindadega. Kahe turumajanduslikes tingimustes tegutseva Hiina eksportiva tootja suhteliselt madalad tollimaksud peaks neil tõepoolest võimaldama ühenduses tegutsemist õiglaste turutingimuste alusel. Arvestades kehtestatud tollimaksude üldist ulatust, on tõenäoline, et ühenduse turule jääb piisavalt põhikonkurente, sealhulgas vaatlusaluse riigi, Brasiilia, Venemaa ja India tootjad. Seega jääb kasutajatele endiselt valikuvõimalus baariumkarbonaadi eri tarnijate vahel. Kui aga meetmeid ei tuleks kehtestada, siis oleks kaalul ühenduse ainukese tootja tulevik. Tema kadumine vähendaks konkurentsi ühenduse turul tuntavalt.

(132)

Lähtuvalt eespool esitatud põhjustest tehakse esialgne järeldus, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamatajätmist.

(133)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(134)

Tollimaksumäära kehtestamisel võeti arvesse tuvastatud dumpingumarginaali suurust ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(135)

Kuna ühenduse tootmisharu on kandnud dumpinguhinnaga impordi tõttu kahju aastast 1999, siis arvestati dumpinguhindadega impordi tõttu saamata jäänud võimalik kasum samasuguse toote aastate 1996–1998 kaalutud keskmise kasumimarginaali alusel. Selle põhjal leiti, et 7,2 % käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mis oleks ühenduse tootmisharu puhul kahjustava dumpingu puudumisel tõenäoline olnud. Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid ühenduse turul. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda uurimisperioodi tegeliku kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(136)

Kuna kahju kõrvaldav tase oli kindlakstehtud dumpingumarginaalist kõrgem, peaksid ajutised meetmed põhinema viimasel.

(137)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks HRVst pärit impordi suhtes kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile. Sel juhul tuleks individuaalsed tollimaksumäärad ja ka kogu riiki hõlmav tollimaks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaali tasemel.

(138)

Kuna toode on asendatav ning eri tootetüüpide hindadel ei ole olulist vahet, leiti, et tollimaks tuleks kehtestada kindla summana tonni kohta ning tagada nii meetmete tõhusus ja vältida dumpinguvastase meetme neeldumist ekspordihindade alandamise kaudu. See summa tuleneb dumpingumarginaali kohaldamisest ekspordihindade suhtes, mida kasutati dumpingu arvutamiseks uurimisperioodi jooksul.

(139)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(140)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.)

(141)

Nagu eelnevalt seletati, on toode asendatav ja kaubamärgita, individuaalsete tollimaksumäärade erinevus on märkimisväärne ning eksportivaid tootjaid on palju. Kõik need tegurid võivad hõlbustada katseid kanaliseerida uuesti ekspordi vooge tavapäraste eksportijate kaudu, kes saavad kasu madalaimatest tollimaksumääradest.

(142)

Järelikult kui ühe madalama tollimaksumäära soodustusega äriühingu eksport peaks kasvama rohkem kui 30 %, käsitletakse vaatlusaluseid individuaalseid meetmeid tõenäoliselt ebapiisavatena tuvastatud kahjustava dumpingu vältimiseks, ja seetõttu võib algatada vahepealse läbivaatamise, et muuta sobivaks meetmete vorm või tase.

(143)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud pooled, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et seoses käesoleva määrusega tehtud järeldused tollimaksu kehtestamise kohta on esialgsed ning neid võidakse võimalike lõplike meetmete kehtestamise eesmärgil uuesti läbi vaadata,

Euroopa Komisjon

Kaubanduse peadirektoraat

Direktoraat B

B-1049 Brussels/Belgium

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/24

(1)

Määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 63a on sätestatud määruse (EÜ) 1493/1999 (2) artiklis 29 osutatud veinide destilleerimise viisi kohaldamise tingimused. Tegemist on vabatahtliku destilleerimisega, millele makstakse toetust, et toetada veiniturgu ja soodustada alkohoolsete jookide tarnete järjepidevust. Sel eesmärgil sõlmitakse veinitootjate ja destilleerijate vahel lepingud. Liikmesriigid edastasid kõnealuseid lepinguid komisjonile kuni 15. jaanuarini 2005.

(2)

2004/2005. veiniaasta puhul oli destilleerimine avatud 1. oktoobrist 23. detsembrini. Veinikoguste alusel, mille kohta sõlmitud destilleerimislepingutest on liikmesriigid komisjonile teatanud, nähtub, et selleks otstarbeks kehtestatud eelarvelised vahendid ja alkohoolsete jookide sektori vastuvõtuvõime on ületatud. Seepärast tuleks määrata teatatud destilleerimiskogustele kindel heakskiiduprotsent.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 63a lõike 6 esimesele lõigule peavad liikmesriigid destilleerimislepingud kiitma heaks alates 30. jaanuarist. Seepärast tuleks näha ette käesoleva määruse viivitamatu jõustumine,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/25

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) alusel peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus,

(2)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/27

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 (või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/29

(1)

Vastavalt komisjoni 20. veebruari 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 429/90 ühenduses otsetarbimiseks mõeldud kontsentreeritud võile pakkumiskutse teel toetuse andmise kohta, (2) avavad sekkumisametid alalise pakkumiskutse kontsentreeritud võile toetuse andmiseks. Kõnealuse määruse artiklis 6 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi silmas pidades kehtestatakse suurim toetus kontsentreeritud võile, mille rasvasisaldus on vähemalt 96 %, või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Sellele vastavalt tuleb kehtestada lõppkasutustagatis.

(2)

Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata lõppkasutustagatis.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/30

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/31

(1)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat lõssipulbrit.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/32

(1)

Määruse (EÜ) nr 1202/2004 artikli 1 lõike 3 punktiga b nähakse ette noorte nuumamiseks ettenähtud isasveiste kogused, mida võib eritingimustel importida 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2005. Kogused, millele taotleti impordilisentse, on sellised, et taotlused saab täies ulatuses rahuldada.

(2)

Kogused, mille kohta impordilitsentse saab taotleda alates 1. aprillist 2005, tuleb kehtestada koguhulga 169 000 pead piires, vastavalt (EÜ) nr 1202/2004 artikli 1 lõikele 4,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/33

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1855/2004 (3) on kehtestatud soovituslikud kogused, mille suhtes võib välja anda B-süsteemi ekspordilitsentse.

(2)

B-süsteemi alusel 16. novembrist 2004 kuni 14. jaanuarini 2005 taotletud litsentsidega hõlmatud tomatite, apelsinide, sidrunite, lauaviinamarjade ja õunte lõplik toetusemäär tuleks kehtestada soovitusliku määra tasemel ning tuleks ette näha protsendimäär, mille ulatuses antakse välja litsentse taotletavatele kogustele,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/35

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2032/2004 (2) alusel avati pakkumismenetlus riisi eksporditoetuseks.

(2)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 584/75 (3) artikli 5 alusel võib komisjon otsustada esitatud pakkumiste põhjal määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 26 sätestatud korras lepinguid mitte sõlmida.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1785/203 artikli 14 lōikes 4 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/36

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2033/2004 (3) alusel avati pakkumismenetlus Réunionile eksporditava riisi ekspordisubsiidiumiks.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2692/89 artikli 9 alusel võib komisjon esitatud pakkumiste põhjal ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26, lõikes 2 sätestatud korras otsustada pakkumist mitte jätkata.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2692/89 artiklites 2 ja 3 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat subsiidiumi kehtestama.

(4)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/37

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2031/2004 (2) alusel avati pakkumismenetlus riisi eksporditoetuseks.

(2)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 584/75 (3) artikli 5 alusel võib komisjon otsustada esitatud pakkumiste põhjal määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras lepinguid mitte sõlmida.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/38

(1)

Komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 466/2001, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) määratakse kindlaks okratoksiin A piirnormid röstitud kohviubades, jahvatatud röstitud kohvis, lahustuvas kohvis, veinis ja viinamarjamahlas.

(2)

Okratoksiin A sisalduse määramise täpsus sõltub oluliselt proovide võtmisest. Komisjoni 13. märtsi 2002. aasta direktiiv, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid okratoksiin A sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes, (3) peaks sisaldama röstitud kohviube, röstitud jahvatatud kohvi, lahustuvat kohvi, veini ja viinamarjamahla käsitlevaid sätteid.

(3)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/26/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/41

(1)

Komisjoni 26. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/70/EÜ, millega kehtestatakse nõuded dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taseme määramiseks söödas, (2) on kehtestatud erisätted direktiivis 70/373/EMÜ ettenähtud ametlike kontrollide puhul kohaldatavate analüüsimeetodite kohta.

(2)

Komisjoni 1. märtsi 1976. aasta direktiivis 76/371/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid söötade ametlikuks kontrollimiseks (3) ette nähtud proovivõtumeetodit tuleb kohaldada dioksiinide sisalduse ametlikuks kontrollimiseks ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks teatavates söötades. On asjakohane täpsustada, et tuleks kohaldada söödas ühtlaselt jaotunud ainete või toodete kontrollimisega seotud kvantitatiivseid nõudeid.

(3)

On ülimalt oluline, et analüüsitulemuste kohta esitatakse aruanne ja neid tõlgendatakse ühtses vormis, et tagada ühtlustatud rakendamine kõikides liikmesriikides.

(4)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/70/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/44

(1)

Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et keelatud on kasutada loomasöödaks mõeldud tooteid, mis sisaldavad rohkem soovimatuid aineid, kui on ette nähtud I lisas kehtestatud piirnormidega.

(2)

Direktiivi 2002/32/EÜ vastuvõtmisel kinnitas komisjon, et kõnealuse direktiivi I lisas kehtestatud sätted vaadatakse läbi ajakohastatud teadusliku riskihindamise põhjal ning võttes arvesse keeldu lahjendada loomasöödaks mõeldud saastunud ja normidele mittevastavaid tooteid.

(3)

Enne täielikku ajakohastatud teaduslikul riskihindamisel põhineva läbivaatamist tuleb sätestada teatavad muudatused, pidades silmas teadus- ja tehnikaalastes teadmistes toimunud arengut.

(4)

On asjakohane täpsustada haljassööda mõistet.

(5)

Kuna kaltsiumkarbonaadi, olulise ja väärtusliku söödatooraine tarnimist võib ohustada kogu elavhõbeda tase, mis loodusliku saastefooni tõttu on ligidal direktiivi 2002/32/EÜ I lisas ettenähtud piirnormile või ületab seda, tuleks kõnealust piirnormi muuta, arvestades et kaltsiumkarbonaat sisaldab anorgaanilist elavhõbedat ja söötade teaduskomitee kinnitab, et anorgaaniline elavhõbe on oluliselt vähem mürgine kui orgaaniline elavhõbe, eriti metüülelavhõbe.

(6)

Fluori piirnorm teistes täiendsöötades on 125 mg/kg 1 % fosfori kohta. Keskkonnakaitselistel põhjustel on fosforisisaldus loomasöödas piiratud ning fosfori seeduvust ja biosaadavust parandatakse ensüümi, nt fütaasi kasutamisega. Seepärast ei ole enam asjakohane kehtestada piirnormi 1 % fosfori kohta, vaid kehtestada piirnorm täiendsööda jaoks 12 % niiskusesisaldusega sööda puhul.

(7)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/32/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/46

(1)

Direktiivi 76/768/EMÜ VII lisa 1. osaga on kehtestatud UV-filtrite loetelu, mida kosmeetikatooted võivad sisaldada.

(2)

Kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomitee arvates on bensoehappe, 2-[4-(dietüülamino)-2-hüdroksübensoüül]-, heksüülestri kasutamine päikesekaitsetoodetes kuni 10 % ulatuses kas eraldi või kombineerituna teiste UV-kiirgust absorbeerivate ainetega ohutu. Sellest tulenevalt bensoehappe, 2-[4-(dietüülamino)-2-hüdroksübensoüül]-, heksüülester tuleks lisada direktiivi 76/768/EMÜ VII lisa 1. osasse viitenumbriga 28.

(3)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta direktiivi 76/768/EMÜ.

(4)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/48

(1)

Direktiivis 92/65/EMÜ sätestatakse loomatervishoiunõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega ning nende impordiks ühendusse. Selles direktiivis nähakse ette, et kasside, koerte ja valgetuhkrute impordi tingimused peavad olema vähemalt samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruses (EÜ) nr 998/2003 (mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ) (2) sätestatud tingimustega. Kõnesolevate liikide mittekaubandusliku ja kaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavate tingimuste võrdväärsuse eesmärk oli vältida pettust lemmikloomadega kauplemisel.

(2)

Kõnesolevate liikide liikumise puhul direktiivi 92/65/EMÜ kohaselt tunnustatud asutuste, instituutide ja keskuste vahel on pettuse oht tähtsusetu.

(3)

On vaja sätestada direktiivi 92/65/EMÜ kohaselt tunnustatud asutustele, instituutidele ja keskustele ettenähtud kasside, koerte ja valgetuhkrute importimise eritingimused.

(4)

On vaja kehtestada terviseohutuse näidissertifikaat tunnustatud asutustele, instituutidele ja keskustele ettenähtud kasside, koerte ja valgetuhkrute importimiseks.

(5)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

impordi lähtekohaks peab olema määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos või C osas loetletud kolmas riik või territoorium ja

b)

kõnesolevatel loomadel peab olema käesoleva otsuse lisas kehtestatud tervisesertifikaadi näidisvormile vastav veterinaarsertifikaat.

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/52

(1)

Komisjoni 27. septembri 1991. aasta otsusega 91/552/EMÜ, millega kehtestatakse Taani staatus seoses Newcastle’i haigusega, (2) kehtestati Taani staatus riigina, kus Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita eluskodulindude ühendusesisest kaubandust ja kolmandatest riikidest importimist silmas pidades.

(2)

Seoses hiljutise arenguga Newcastle’i haiguse olukorras Taanis kavatseb Taani alustada kodulindude vaktsineerimist selle haiguse vastu ning seetõttu tuleb peatada tema staatus liikmesriigina, kus Newcastle’i haiguse vastu direktiivi 90/539/EMÜ kohaselt ei vaktsineerita.

(3)

Et kaitsta Taanis Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimise algusfaasis kodulindude praegust terviseseisundit, on asjakohane teatavaks ajaks ette näha lisatagatisi käsitlevad üleminekueeskirjad sellesse liikmesriiki lähetatavate kaubasaadetiste jaoks.

(4)

Sellest tulenevalt tuleks Taanile anda teatavad lisatagatised, mis võivad hõlmata eluskodulindude testimist, nagu on ette nähtud komisjoni otsuses 92/340/EMÜ kodulindude testimise kohta Newcastle’i haiguse suhtes enne ühest kohast teise viimist. (3)

(5)

Otsus 91/552/EMÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(6)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/54

(1)

2002. aasta novembris kinnitati sigade katku esinemine Belgia metssigadel.

(2)

Komisjoni otsusega 2003/363/EÜ (2) kiitis komisjon heaks Belgia esitatud kava metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks teatavates Belgia osades.

(3)

Belgia on esitanud teabe, millest ilmneb, et metssigadel esinev sigade katk on Belgias edukalt likvideeritud ja et heakskiidetud likvideerimiskava ei ole enam vaja kohaldada.

(4)

Seepärast on asjakohane otsus 2003/363/EÜ kehtetuks tunnistada.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/55

(1)

Komisjoni otsusega 2003/634/EÜ (2) kiidetakse heaks ja loetletakse liikmesriikide esitatud kavad. Kavad on koostatud selleks, et võimaldada vööndil või heakskiitmata vööndis asuval kalakasvandusel alustada menetlust heakskiidetud vööndi või heakskiidetud kalakasvanduse staatuse saamiseks viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja/või nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) suhtes.

(2)

Oma 20. aprilli 2004. aasta kirjaga taotles Küpros kogu tema territooriumil kohaldatava kava heakskiitmist. Esitatud taotlus vastab direktiivi 91/67/EMÜ artikli 10 nõuetele ning kava tuleks seetõttu heaks kiita.

(3)

Val Brembana vööndi ja Azienda Troticoltura S. Cristina kalakasvanduse suhtes kohaldatavad kavad Itaalias on lõpule viidud. Need tuleks seetõttu otsuse 2003/634/EÜ I ja II lisast kustutada.

(4)

Seepärast tuleks vastavalt muuta otsust 2003/634/EÜ.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisas esitatud tekstiga.

2.

II lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisas esitatud tekstiga.

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/59

(1)

Nõukogu võttis 23. veebruaril 2004. aastal vastu otsuse 2004/197/ÜVJP, (1) milles sätestatakse, et selle esimene läbivaatamine toimub enne 2004. aasta lõppu.

(2)

Oma 14. mai 2003. aasta järeldustes kinnitas nõukogu vajadust kiirreageerimisvõime järele, eelkõige humanitaarabi- ja päästeülesannete osas.

(3)

EL sõjaline komitee määratles oma 3. märtsi 2004. aasta aruandes üksikasjalikult EL sõjalise kiirreageerimise mõiste. 14. juunil 2004 määratles komitee täpsemalt EL lahinggrupi mõiste.

(4)

17. juunil 2004 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks EJKP aruande, milles rõhutati, et tööd EL kiirreageerimisvõime osas tuleb jätkata nii, et saavutada esialgne tegevusvalmidus 2005. aasta alguseks.

(5)

Neid arenguid silmas pidades tuleb parandada EL sõjaliste operatsioonide eelrahastamist, eelkõige kiirreageerimisoperatsioonide osas. Seetõttu on eelrahastamise uus kava mõeldud eelkõige kiirreageerimisoperatsioonide jaoks; eriolukordades võib siiski ettemakstavaid toetusi kasutada ka tavaoperatsioonide eelrahastamiseks, eelkõige olukorras, kui aeg ühismeetme vastuvõtmise ja operatsiooni alustamise otsuse vahel on väga lühike.

(6)

Seetõttu tuleks otsust 2004/197/ÜVJP muuta,

1.

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 25

Eelrahastamine

1.   EL sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni korral maksavad toetavad liikmesriigid toetust võrdlussumma ulatuses. Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 4 kohaldamist, tehakse maksed allpool kirjeldatud korras.

2.   EL sõjaliste kiirreageerimisoperatsioonide eelrahastamiseks peavad osalevad liikmesriigid:

3.   Eespool nimetatud eesmärgil loob erikomitee, kuhu kuulub igast liikmesriigist, mis on otsustanud toetust ette maksta (edaspidi “toetust ette maksvad liikmesriigid”) üks esindaja, eelarve spetsiaalsesse jaotisesse määratlemata otstarbega assigneeringud. Nimetatud määratlemata otstarbega assigneeringud kaetakse toetustest, mida maksavad toetust ette maksvad liikmesriigid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest. 2005. aastaks makstakse ettemakstavad toetused kahes osas, vastavalt 30. aprilliks ja 30. novembriks 2005.

4.   Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 4 kohaldamist, tuleb operatsiooni jaoks toetust ette maksvate liikmesriikide poolt maksmisele kuuluv summa liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud määratlemata otstarbega assigneeringuteks makstud summa ulatuses maksta 90 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest. Sama suure osa ettemakstavatest toetustest võib teha kättesaadavaks operatsiooni juhatajale.

5.   Olenemata artiklist 20 täiendatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud operatsiooni tarbeks kasutatavaid määratlemata otstarbega assigneeringuid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest.

6.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib iga toetust ette maksev liikmesriik eriolukordades volitada haldurit kasutama tema poolt ette makstud toetust, et katta tema toetust operatsioonile, milles ta osaleb, kuid mis ei ole kiirreageerimisoperatsioon. Ettemakstavat toetust täiendatakse asjaomase liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetustaotluse saatmist.

7.   Olenemata artikli 31 lõikest 3 võib operatsiooni juhataja võtta kohustusi ja teha kulutusi tema kasutuses olevate summade piires.

8.   Liikmesriigid võivad oma valikut muuta, teatades sellest haldurile vähemalt kolm kuud ette.”

2.

Artikli 24 lõige 6 asendatakse järgmisega:

“6.   Ilma et sellega piirataks käesoleva otsuse teiste sätete kohaldamist, makstakse toetused 30 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest.”

29.1.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/61

(1)

Liidu üks eesmärk on tagada kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrgetasemeline kaitse. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutuste vaheline tihedam koostöö.

(2)

Liidu kaitsmiseks rahvusvahelisest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevate ohtude, sealhulgas terrorismi eest on vaja, et ühismeetmed hõlmaksid teabevahetust kriminaalasjades pädevate liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel ning samuti rahvusvaheliste partneritega.

(3)

Välja antud ja täitmata passe, mis on varastatud, kaotatud või seadusvastaselt omastatud, kasutatakse õiguskaitseasutuste eest kõrvale hoidmiseks eesmärgiga panna toime seadusvastaseid tegusid, mis võivad ohustada liidu ja iga üksiku liikmesriigi julgeolekut. Ohu iseloomu tõttu on võimalik edu saavutada ainult liidu tasandil tegutsedes. Ükshaaval ei suuda liikmesriigid eespool nimetatud eesmärki saavutada. Käesolev ühine seisukoht piirdub üksnes sellega, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(4)

Kõik liikmesriigid on ka Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpoli) liikmed. Oma ülesannete täitmiseks kogub, säilitab ja levitab Interpol andmeid, mis aitavad pädevatel õiguskaitseasutustel ennetada rahvusvahelist kuritegevust ning selle vastu võidelda. Interpoli varastatud reisidokumentide andmebaas võimaldab Interpoli liikmetel jagada omavahel andmeid kaotatud ja varastatud passide kohta.

(5)

25. märtsil 2004 toimunud Euroopa Ülemkogu tegi oma deklaratsioonis terrorismivastase võitluse kohta nõukogule ülesandeks jätkata tööd, et luua 2005. aasta lõpuks Schengeni infosüsteemil (SIS) ja Interpoli andmebaasil tuginev ühtne süsteem varastatud ja kaotatud passe käsitleva teabe vahetamiseks. Käesolev ühine seisukoht on esimene selle ülesande täitmiseks võetud meede, millele peaks järgnema nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalike tehniliste võimaluste loomine SISis.

(6)

Varastatud, kaotatud või seadusvastaselt omastatud passe käsitlevate liikmesriikide andmete vahetamisel Interpoli varastatud reisidokumentide andmebaasi kaudu ning nende andmete töötlemisel tuleb järgida nii erinevate liikmesriikide kui ka Interpoli kehtivaid andmekaitse-eeskirju.

(7)

Käesolev ühine seisukoht kohustab liikmesriike tagama, et nende pädevad asutused vahetavad eespool nimetatud andmeid Interpoli varastatud reisidokumentide andmebaasi kaudu üheaegselt nende kandmisega asjakohasesse siseriiklikusse andmebaasi ning SISi, kui liikmesriik selles osaleb. Kohustus tekib hetkest, mil liikmesriigi ametiasutused saavad teada dokumendi vargusest, kaotamisest või seadusvastaselt omastamisest. Interpoli andmebaasi kasutamise lihtsustamiseks vajaliku infrastruktuuri loomise nõudega tunnustatakse andmebaasi olulist rolli õiguskaitses.

(8)

Andmete vahetamise tingimused lepitakse kokku Interpoliga, et tagada kõnealuste andmete puhul liidu andmevahetuse alustalaks olevate andmekaitse põhimõtete järgimine, pidades eelkõige silmas selliste andmete vahetamist ja automaatset töötlemist.

(9)

Käesolev ühine seisukoht austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

1.

Passiandmed – konkreetsesse infosüsteemi integreerimiseks kohandatud andmed, mis käsitlevad välja antud ja täitmata passe, mis on varastatud, kaotatud või seadusvastaselt omastatud. Interpoli andmebaasi kaudu vahetatavad passiandmed hõlmavad ainult passinumbrit, väljaandvat riiki ning dokumenditüüpi.

2.

Interpoli andmebaas – Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpoli) hallatav automaatne otsinguvahend – varastatud reisidokumentide andmebaas.

3.

Asjakohane siseriiklik andmebaas – liikmesriigi politsei või kohtute hallatav andmebaas või mitu sellist andmebaasi, mis sisaldab/sisaldavad andmeid välja antud ja täitmata passide kohta, mis on varastatud, kaotatud või seadusvastaselt omastatud.